Prindi

AUTORIÕIGUS TÖÖLEPINGUTES JA TÖÖVÕTUSUHETES

Eesmärk: Kas müügikuulutuse tarvis tehtud foto autost, sotsiaalmeedias avaldatud reisipildid, internetist endale kogutud naljapiltide kogu, lepingu projekt, seaduse tõlge, lõpetamata romaan, näidendi pealkiri, avalikul peol esitatud rahvalaul, uudispildid erakonna miitingust, teaduskonverentsi või aktsionäride üldkoosoleku ettekanne, arvutiprogrammi tegumi-list, toiduretsept jpt loometöö viljad – saavad autoriõiguslikku kaitset?

Kas kontserti, koolitust või perfomance’i tohib ilma loata helis või videos salvestada?

Kas autor võib kirjutada teose sahtlisse ja keelata isegi sellele viitamise? Mis tingimusel võib üliõpilane viidata kaasüliõpilase kaitsmata ja avaldamata magistritööle? Kas tõlkija nimi peab olema teosel tingimata märgitud? Kas kolleegi kirjutatud kõnet võib tema loata muuta? Kas tööülesandena kirjutatud analüüsile juhiseid ja visandeid lisanud ülemus muutub analüüsi kaasautoriks? Kes otsustab, millal teos on valmis, ja miks on see oluline? Kas teoseid saab „patenteerida“?

Kas Tammsaare Tõest ja Õigusest võib pärijatelt luba küsimata teha näidendi? Aga Kivirähki Rehepapist?

Luuletaja esitab oma seni avaldamata luuletuse avalikul üritusel – kas seda võib ajalehes luuletaja loata tsiteerida? Aga etendatud näidendit, mida pole trükis avaldatud?

Kaks sõpra otsustavad luua uudse veebilahenduse. Üks sõpradest mõtleb välja ja joonistab paberile tarkvara ideestiku. Teine programmeerib jooniste järgi PHP-keeles valmis lahenduse. Tulu jagamisel lähevad aga sõbrad tülli: kumbki peab ennast lahenduse autoriks. Kellel on õigus (millele)? Mida sõbrad vaidluse vältimiseks oleksid pidanud tegema?

Vabakutseline kunstnik loob ettevõtja tellimusel firmamärgi (logo). Ettevõtja – autoriga selles kokku leppimata – registreerib logo EL kaubamärgina. Kellele kaubamärk kuulub?

Toimetaja leidis veebist joonise, mis tema arvates sobis toimetatava raamatu illustratsiooniks. Kuna ta lisas joonise viimasel hetkel, ei jõudnud raamatu autor käsikirja enne trükkiminekut vaadata. Autor nägi joonist tiražeeritud raamatus, talle see ei meeldinud ja ta nõudis joonise eemaldamist või raamatu müügilt kõrvaldamist. Kas autoril on õigus sellisteks nõueteks?

Millised töötajad on autorid ja milline töine looming saab üldse autoriõiguse kaitse?

Tarkvarafirmas töölepinguga töötav programmeerija teeb kodus omal algatusel uudse tööprotsesside haldamise lahenduse ja pakub tasu eest seda oma tööandjale. Tööandja väidab, et kuna töötaja loodud lahendus on sama tüüpi tema tööülesannetega, siis kuuluvad lahenduse kõik varalised õigused tööandjale ja nõuab lahendust endale, olles küll valmis maksma lisatasu. Töötaja keeldub. Kellel on õigus?

Miks ja milles erinevad autori, tööandja ja tellija õigustatud huvid autoriõiguste suhtes? Miks õigusnõustajad võivad anda neile vastupidist nõu, õigust ja moraali sellega rikkumata?

Kui varalisi autoriõigusi pole reguleeritud töölepingus, on paremas seisus autori tööandja. Kui varalisi autoriõigusi pole reguleeritud töövõtulepingus, on paremas seisus autor. Kui mistahes lepingus pole reguleeritud isiklikke autoriõigusi, on tööandja või töö tellija võtnud mõttetu riski. Miks nii?

Milles erinevad lepingu sätted autor annab tellijale kõik varalised õigused ja autor annab üle (loovutab) tellijale kõik varalised õigused?

Miks autoriõiguse seadus eelistab autorit või autoriõigusi omavat tootjat tellija ees ja kuidas lepinguga seda ebasümmeetriat tasakaalustada?

Tarkvaratootja maksab programmeerijale tarkvara eest litsentsitasu, restoran maksab kokale tema vanaema retsepti eest litsentsitasu, tööandja maksab töötajale kuuluva domeeninime ja kaubamärgi kasutamise eest litsentsitasu: millistel juhtudel tuleb litsentsitasult maksta kõik tööjõumaksud ja millistel üksnes tulumaks?

Kõigile neile ja paljudele teistele küsimustele saate koolitusel vastuse! Küsimusi võite lektorile ka eelnevalt saata.

Sihtgrupp: Koolitus on mõeldud ennekõike asutuste-ettevõtete vastutavatele töötajatele ja juristidele, kes autoriõigust (põhjalikult) ei tunne, kuid kelle tööülesannete hulka kuulub autoritega sõlmitavate töö- ja töövõtulepingute koostamine ja täitmise jälgimine. Samuti on koolitus mõeldud kõigile neile, kes tutvust autoriõigusega peavad vajalikuks või lihtsalt huvitavaks.

Toimumiskoht: Tallinna kesklinn, asukoht täpsustamisel

 

16. mai (neljapäev) 2019

 

9.40-10.00    registreerimine ja hommikukohv

10.00 – 16.00   Mario Rosentau, dr. iur., Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse õppetooli lektor, Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaat

 

Sissejuhatus: tutvustus, lühike vestlus kuulajatega, käsitletavate teemade ülevaade.

Lühiülevaade EL autoriõiguse reformist ja värskest autoriõiguse direktiivist, eelkõige artiklitest 13 (interneti üleslaadimisfiltrid jm) ja art 11 (klikitasud jm).

Intellektuaalomandist (IO) ja selle tüüpidest: autoriõiguse, tööstusomandi jt IO-te erinevused. IO kui (ettevõtte) immateriaalne vara, mis sageli on (bilansis) arvele võtmata.

Autori isiklike ja varaliste õiguste erinevused.

Autorileping töölepingus ja töövõtulepingus – autoriõiguse vaatepunktist on neil üks sügav ja oluline erinevus!

„Kiusliku autori probleem“: autori isiklike õiguste riskivaba teostamine autorilepingus. Varaliste autoriõiguste loovutamine ja jagamine. Seaduse nõuded autorilepingu sisule (lahtiste tingimuste piirangud) ja vormile (vaba vormi keeld). Autori õigus autoritasule.

Autoritasu maksustamisest: millal üksnes tulumaks, millal ka sotsiaalmaksud?

Mitme autori (sh autorite kollektiivi) ja mitme teose (nt entsüklopeedia, artiklite kogumiku või infosüsteemi) autoriõiguste keerukus ja selle lepinguline lahendamine. Autori õigus teha teosest tuletisi (tõlge, töötlus, kohandus).

Avaldatud teoste vaba kasutamise õigused.

Plagiaat ja piraatlus: teose tsiteerimise, ideede õiguspärase jäljendamise ja teose õigusvastase kopeerimise piirid. Autoriõigusi rikkuva ja (akadeemilisi) häid tavasid rikkuva plagiaadi piirid.

Koolituse käigus esitab lektor erinevaid praktilisi näiteid, nõuandeid ja kokkulepete tekste. Lektor vastab koolituse käigus kõigile ülalesitatud küsimustele, samuti kuulajate küsimustele, mis pakuvad konkreetsest nõuandevajadusest laiemat huvi.

 

 

Küsimusi-vastuseid

11.30 – 11.45 kohvipaus; 13.15 – 14.15 lõunavaheaeg

 

Koolitusel osalenutele väljastame soovi korral tõendi.

Õppemeetod: interaktiivne loeng, arutelu

Koolituse maht: 6,33 akadeemilist tundi auditoorset õpet.

 

Osavõtutasu: 129€ (koos käibemaksuga 154,80€). Hind sisaldab koolitusmaterjali, hommikukohvi ja kohvipausi. Soovi korral lisandub lõunasöök. Hind sõltub toimumiskohast. Registreerimisel palume lõunasöögisoovi kindlasti märkida. Püsiklientidele hinnasoodustus –10% (soodustus ei laiene lõunasöögile).

 

Koolitusele registreerimine

Soovin lõunasööki