AUTORIÕIGUS TÖÖLEPINGUTES JA TÖÖVÕTUSUHETES

Eesmärk: Kas müügikuulutuse tarvis tehtud foto autost, sotsiaalmeedias avaldatud reisipildid, internetist endale kogutud naljapiltide kogu, lepingu projekt, seaduse tõlge, lõpetamata romaan, näidendi pealkiri, avalikul peol esitatud rahvalaul, uudispildid erakonna miitingust, teaduskonverentsi või aktsionäride üldkoosoleku ettekanne, arvutiprogrammi tegumi-list, toiduretsept jpt loometöö viljad – saavad autoriõiguslikku kaitset?

Kas kontserti, koolitust või perfomance’i tohib ilma loata helis või videos salvestada?

Kas autor võib kirjutada teose sahtlisse ja keelata isegi sellele viitamise? Mis tingimusel võib üliõpilane viidata kaasüliõpilase kaitsmata ja avaldamata magistritööle? Kas tõlkija nimi peab olema teosel tingimata märgitud? Kas kolleegi kirjutatud kõnet võib tema loata muuta? Kas tööülesandena kirjutatud analüüsile juhiseid ja visandeid lisanud ülemus muutub analüüsi kaasautoriks? Kes otsustab, millal teos on valmis, ja miks on see oluline? Kas teoseid saab „patenteerida“?

Kas Tammsaare Tõest ja Õigusest võib pärijatelt luba küsimata teha näidendi? Aga Kivirähki Rehepapist?

Luuletaja esitab oma seni avaldamata luuletuse avalikul üritusel – kas seda võib ajalehes luuletaja loata tsiteerida? Aga etendatud näidendit, mida pole trükis avaldatud?

Kaks sõpra otsustavad luua uudse veebilahenduse. Üks sõpradest mõtleb välja ja joonistab paberile tarkvara ideestiku. Teine programmeerib jooniste järgi PHP-keeles valmis lahenduse. Tulu jagamisel lähevad aga sõbrad tülli: kumbki peab ennast lahenduse autoriks. Kellel on õigus (millele)? Mida sõbrad vaidluse vältimiseks oleksid pidanud tegema?

Vabakutseline kunstnik loob ettevõtja tellimusel firmamärgi (logo). Ettevõtja – autoriga selles kokku leppimata – registreerib logo EL kaubamärgina. Kellele kaubamärk kuulub?

Toimetaja leidis veebist joonise, mis tema arvates sobis toimetatava raamatu illustratsiooniks. Kuna ta lisas joonise viimasel hetkel, ei jõudnud raamatu autor käsikirja enne trükkiminekut vaadata. Autor nägi joonist tiražeeritud raamatus, talle see ei meeldinud ja ta nõudis joonise eemaldamist või raamatu müügilt kõrvaldamist. Kas autoril on õigus sellisteks nõueteks?

Millised töötajad on autorid ja milline töine looming saab üldse autoriõiguse kaitse?

Tarkvarafirmas töölepinguga töötav programmeerija teeb kodus omal algatusel uudse tööprotsesside haldamise lahenduse ja pakub tasu eest seda oma tööandjale. Tööandja väidab, et kuna töötaja loodud lahendus on sama tüüpi tema tööülesannetega, siis kuuluvad lahenduse kõik varalised õigused tööandjale ja nõuab lahendust endale, olles küll valmis maksma lisatasu. Töötaja keeldub. Kellel on õigus?

Miks ja milles erinevad autori, tööandja ja tellija õigustatud huvid autoriõiguste suhtes? Miks õigusnõustajad võivad anda neile vastupidist nõu, õigust ja moraali sellega rikkumata?

Kui varalisi autoriõigusi pole reguleeritud töölepingus, on paremas seisus autori tööandja. Kui varalisi autoriõigusi pole reguleeritud töövõtulepingus, on paremas seisus autor. Kui mistahes lepingus pole reguleeritud isiklikke autoriõigusi, on tööandja või töö tellija võtnud mõttetu riski. Miks nii?

Milles erinevad lepingu sätted autor annab tellijale kõik varalised õigused ja autor annab üle (loovutab) tellijale kõik varalised õigused?

Miks autoriõiguse seadus eelistab autorit või autoriõigusi omavat tootjat tellija ees ja kuidas lepinguga seda ebasümmeetriat tasakaalustada?

Tarkvaratootja maksab programmeerijale tarkvara eest litsentsitasu, restoran maksab kokale tema vanaema retsepti eest litsentsitasu, tööandja maksab töötajale kuuluva domeeninime ja kaubamärgi kasutamise eest litsentsitasu: millistel juhtudel tuleb litsentsitasult maksta kõik tööjõumaksud ja millistel üksnes tulumaks?

Kõigile neile ja paljudele teistele küsimustele saate koolitusel vastuse! Küsimusi võite lektorile ka eelnevalt saata.

Sihtgrupp: Koolitus on mõeldud ennekõike asutuste-ettevõtete vastutavatele töötajatele ja juristidele, kes autoriõigust (põhjalikult) ei tunne, kuid kelle tööülesannete hulka kuulub autoritega sõlmitavate töö- ja töövõtulepingute koostamine ja täitmise jälgimine. Samuti on koolitus mõeldud kõigile neile, kes tutvust autoriõigusega peavad vajalikuks või lihtsalt huvitavaks.

Toimumiskoht: Tallinna kesklinn, asukoht täpsustamisel

 

21. märts (neljapäev)

 

9.40-10.00    registreerimine ja hommikukohv

10.00 – 16.00   Mario Rosentau, dr. iur., Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse õppetooli lektor, Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaat

 

Sissejuhatus: tutvustus, lühike vestlus kuulajatega, käsitletavate teemade ülevaade.

Intellektuaalomandist (IO) ja selle tüüpidest: autoriõiguse, tööstusomandi jt IO-te erinevused. IO kui (ettevõtte) immateriaalne vara, mis sageli on (bilansis) arvele võtmata.

Autori isiklike ja varaliste õiguste erinevused.

Autorileping töölepingus ja töövõtulepingus – autoriõiguse vaatepunktist on neil üks sügav ja oluline erinevus!

„Kiusliku autori probleem“: autori isiklike õiguste riskivaba teostamine autorilepingus. Varaliste autoriõiguste loovutamine ja jagamine. Seaduse nõuded autorilepingu sisule (lahtiste tingimuste piirangud) ja vormile (vaba vormi keeld). Autori õigus autoritasule.

Autoritasu maksustamisest: millal üksnes tulumaks, millal ka sotsiaalmaksud?

Mitme autori (sh autorite kollektiivi) ja mitme teose (nt entsüklopeedia, artiklite kogumiku või infosüsteemi) autoriõiguste keerukus ja selle lepinguline lahendamine. Autori õigus teha teosest tuletisi (tõlge, töötlus, kohandus).

Avaldatud teoste vaba kasutamise õigused.

Plagiaat ja piraatlus: teose tsiteerimise, ideede õiguspärase jäljendamise ja teose õigusvastase kopeerimise piirid. Autoriõigusi rikkuva ja (akadeemilisi) häid tavasid rikkuva plagiaadi piirid.

Lõpetuseks lühiülevaade käimasolevast EL autoriõiguse reformist ja viimastest direktiividest.

Koolituse käigus esitab lektor erinevaid praktilisi näiteid, nõuandeid ja kokkulepete tekste. Lektor vastab koolituse käigus kõigile ülalesitatud küsimustele, samuti kuulajate küsimustele, mis pakuvad konkreetsest nõuandevajadusest laiemat huvi.

 

 

Küsimusi-vastuseid

11.30 – 11.45 kohvipaus; 13.15 – 14.15 lõunavaheaeg

 

Koolitusel osalenutele väljastame soovi korral tõendi.

Õppemeetod: interaktiivne loeng, arutelu

Koolituse maht: 6,33 akadeemilist tundi auditoorset õpet.

 

Osavõtutasu: 129€ (koos käibemaksuga 154,80€). Hind sisaldab koolitusmaterjali, hommikukohvi ja kohvipausi. Soovi korral lisandub lõunasöök. Hind sõltub toimumiskohast. Registreerimisel palume lõunasöögisoovi kindlasti märkida. Püsiklientidele hinnasoodustus –10% (soodustus ei laiene lõunasöögile).

 

Koolitusele registreerimine

Soovin lõunasööki

UUT JA PRAKTILIST LIIKLUSÕIGUSES: KARISTUSTE RAKENDUMINE, MENETLUS, UUENDUSED, KOHTUPRAKTIKA

Eesmärk: käsitleda viimase aja rakendusprobleeme, kohtupraktikat ja arenguid liiklusõiguses

Sihtgrupp:liiklusõigusega seotud isikud, sh süüteomenetlejad, liiklusjärelevalve teostajad jt politseiametnikud, prokurörid, kohtujuristid, vanglaametnikud, advokaadid, advokaadi- ja õigusbüroode juristid ja konsultandid; kindlustusettevõtted, kahjukäsitlejad, autokoolid ja transpordiettevõtted; riigi  ja kohalike omavalitsuste  juristid, nõunikud, spetsialistid jt ametnikud, vaidluste lahendajad, kohtutäiturid jpt, kes puutuvad kokku liiklusõigusega.

Toimumiskoht: Sokos Hotel Viru (Viru Väljak 4, Tallinn)

 

20. märts (kolmapäev)

 

9.40-10.00    registreerimine ja hommikukohv

10.00-12.00   Jako Salla

Jako Salla on kriminoloog, ta on läbi viinud mitmed analüüse liiklusrikkumiste ja joobes juhtimise süütegude karistuspraktika küsimustes ning osalenud karistus- ja menetlusõiguse õigusloomes ja poliitikakujundamises Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsi talituse juhatajana (kuni 2017). Riigiprokuratuuri arendusnõunikuna (2017-2018) on ta eest vedanud karistus- ja menetluspraktika ning prioriteetide kokkulepete sõlmimist erinevates valdkondades (liiklus, alaealiste erikohtlemine, seksuaalkuritegevus, narkokuritegevus, perevägivald). 

  • 1.11.2017 jõustunud karistusseadustiku muudatuste senine rakendumine, (sh KarS §422, 424 (mh kohustuslik sokivangistus)
  • Oportuniteedi nüüdne kohaldamine liikluskuritegudes (ravi ja sotsiaalprogrammi kohustuse võtmine toimepanija poolt)
  • Vangistuse üldkasuliku tööga ja elektroonilise valvega asendamise ning vangistusest vabastamise praktika
  • Liikluskuritegudes karistatuse tagajärjed ning eri- ja üldpreventsiooni aspektid õiguskuuleka käitumise toetamisel
  • Alaealiste erikohtlemise praktika liiklusrikkujatena (KrMS § 201 ja KarS § 87 rakendamine)
  • Lisakaristuste ning konfiskeerimise rakendamise praktika.
  • Korduvuse arvestamine karistamisel, sh katseajal toime pandud teod
  • Menetlus- ja karistuspraktika erinevused piirkondade maakohtutes.

 

12.00-13.00          lõuna

 

13.00–14.30  Indrek Sirk, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaat

  • Uuem praktika ja uuendused liiklusõiguses
  • Uued Riigikohtu lahendid, sh need, mis muudavad senist praktikat
  • Muudatused liiklusseaduses (mh lühidalt lühimenetlusest, mobiilsetest kiiruskaameratest) jpm

 

Küsimusi-vastuseid

 

Koolitusel osalenutele väljastame soovi korral tõendi.

Õppemeetod: interaktiivne loeng, arutelu

Koolituse maht: 4,7 akadeemilist tundi auditoorset õpet.

 

Osavõtutasu: 119€. Hinnale lisandub käibemaks. Koolituse hind sisaldab koolitusmaterjali ja kohvipausi.

Soovi korral lisandub lõunasöök 19€(sh käibemaks). Registreerimisel palume lõunasöögisoovi kindlasti märkida.

Püsiklientidele hinnasoodustus -10% (ei laiene lõunasöögile).

 

Osavõtuks palume eelnevalt registreeruda alloleval registreerumisvormil, e-posti teel koolitus@preismann.ee või telefonil 646 0002.

 

Koolitusele registreerimine

Soovin lõunasööki

UUT JA PRAKTILIST ÄRIÜHINGUÕIGUSES

Sihtgrupp: juristid, sh advokaadid, nõunikud, konsultandid (sh advokaadi- ja õigusbüroodest, notaribüroodest, pankadest, krediidiandjate- ja laenuvahendusettevõtetest, inkassofirmadest, kindlustusseltsidest), kohtutäiturid, pankrotihaldurid, kohtujuristid ja -konsultandid, notarid, võlausaldajate esindajad, finantsjuhid, äriühingute juhtorganite liikmed, osanikud/aktsionärid jpt äriõigusega seotud isikud, sh mitme osanikuga OÜ-de esindajad.

Toimumise aeg ja koht: 13. ja 27. märtsil, Sokos Hotel Viru (Viru väljak 4, Tallinn)

 

 

13. märts(I osa, kolmapäev) ja 27.märts (II osa, kolmapäev)

 

13. märts (I osa)

 

Eesmärk: käsitleda põhikirjades ja muudes osanike vahelistes kokkulepetes (shareholders agreement)  sisalduvaid enam levinud kokkuleppeid ühinguõiguses ning nende lubatavust ja toimet aktuaalse kohtupraktika valguses heites sh pilgu ka sellele, missuguseid ettepanekuid tehti ühinguõiguse revisjoni töörühma poolt

 

9.40 – 10.00 hommikukohv ja registreerimine

10.00-15.45  Urmas Volens, dr. iur, Advokaadibüroo Nove partner, vandeadvokaat. Ühinguõiguse revisjoni töörühma juht

  • Missugne on OÜ põhikirja kohta käivate reeglite olemus, erinevus AS-i kohta käivatest reeglitest? Kui ulatuslik on põhikirjadispositiivsus?
  • Milles seisneb osanike vahelise lepingu ja põhikirja regulatsioonide erinev toime (kehtivus õigusjärglaste suhtes, mõju ühingu otsuste kehtivusele, täitmisnõude esitamise võimalused, kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise võimalused jne, tagatised)?
  • Mis on osaga seotud eriõigused ning kas ja kui palju saab „eriõiguste“ kokkuleppimise raames piirata osast tulenevaid õigusi?
  • Mida saab ja on mõistlik kokku leppida dividendide maksmisega seoses?
  • Missugused on lubatud osa võõrandamist ja pantimist puudutavad kokkulepped, sh ostueesõiguste ja muude sarnaste õigustega seonduvad kokkulepped ning kuidas tagada nende maksmapandavus?
  • Kas osaniku teabenõuet on võimalik põhikirjaga reguleerida selliselt, et see ka tegelikult oma eesmärki täidaks?
  • Mida oleks mõistlik kokku leppida ühingu oma aktsiate või osadega seoses?
  • Kuidas reguleerida osaniku väljaastumis- ja väljaarvamisõigust ning tagada selliste kokkulepete efektiivne jõustamine?
  • Mida on mõistlik kokku leppida osakapitali suurendamise ja vähendamisega seoses?

 

Küsimused-vastused

11.30-11.45 kohvipaus

13.15-14.15 lõuna

 

27. märts (II osa)

 

Eesmärk: käsitleda aktuaalset kohtupraktikat seoses enamlevinud ühinguõiguslike vaidlustega ja pakkuda õiguslikke lahendusi vaidluste vältimiseks. Tuuakse praktilisi elulisi näiteid, sh Riigikohtu praktikast, käsitletakse tsiviilkohtu- ning täitemenetluslikke võimalusi ühinguõiguslikes vaidlustes, samuti selgitatakse, kas ühinguõiguse revisjoniga seoses võiks oodata praktika muutumist.

 

9.40 – 10.00 hommikukohv ja registreerimine

10.00-15.45  Urmas Volens, dr. iur, Advokaadibüroo Nove partner, vandeadvokaat. Ühinguõiguse revisjoni töörühma juht

  • Osanike koosolekul ja aktsionäride üldkoosolekul hääletamisega seotud vaidlused – millal saab tugineda hääle või otsuse tühisusele, seda kehtetuks tunnistada ja kas ning kuidas saab sundida osanikku või aktsionäri teatud viisil hääletama?
  • Mis nõudeid saab kehtiva kohtupraktika kohaselt esitada dividendide saamiseks ning kasumi pahatahtliku ühingust kõrvale juhtimise korral? Missugused oleksid selliste nõuetega seoses efektiivsed esialgse õiguskaitse meetmed?
  • Osade ja aktsiatega tehtud tehingutega seotud vaidlused – mis nõudeid ja kuidas saab esitada, sh tulenevalt põhikirjalistest ja muudest osanike/aktsionäride vahelistest kokkulepetest?
  • Kuidas efektiivselt panna maksma nõuet ettevõttele kahju tekitanud juhatuse liikme vastu ning kuidas selliste nõuete puhul efektiivselt rakendada esialgse õiguskaitse meetmeid?
  • Kes on aktuaalse kohtupraktika kohaselt „mõjutaja“ ja mis tingimustel saab tema vastu nõudeid maksma panna?
  • Mida uut on kohtupraktika leidnud juhatuse liikme ametiseisundi ja teenistuslepingu kohta ning mis järeldused tulenevad sellest juhatuse liikme ametisuhtega seotud vaidlustele?
  • Kas ja kuidas vastutavad nõukogu liikmed seoses juhatuse liikmele määratud tasude ning tema tegevuse üle teostatud järelevalvega?
  • Kuidas on kohtupraktikas käsitletud juhatuse liikme poolt huvide konfliktis tehtud tehinguid ja selliste tehingute vaidlustamist?
  • Mida on kohtupraktika täpsustanud seoses osanike koosolekute kokkukutsumisega?
  • Ühingu võlausaldaja poolt ühingu juhtorgani liikmete vastu nõuete maksmapanek – kuidas seda efektiivselt teostada ja missuguseid esialgse õiguskaitse ning hagi tagamise meetmeid rakendada?

 

 

Küsimused-vastused

11.30-11.45 kohvipaus

13.15-14.15 lõuna

 

 

Koolitusel osalenutele väljastame soovi korral tõendi.

Õppemeetod: interaktiivne loeng, arutelu

Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi auditoorset õpet.

 

 Osavõtutasu: kaks päeva 240€ (koos km-ga 288€). Üks päev 129€ (koos km-ga 154,80). Koolituse hind sisaldab koolitusmaterjali ja kohvipause.

Soovi korral lisandub lõunasöök 19€ (sh käibemaks). Registreerimisel palume lõunasöögisoovi kindlasti märkida.

Püsiklientidele hinnasoodustus -10% (ei laiene lõunasöögile).

 

Osavõtuks palume eelnevalt registreeruda alloleval registreerumisvormil, e-posti teel koolitus@preismann.ee  või telefonil 646 0002.

 

Koolitusele registreerimine

Soovin lõunasööki

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI UUED LAHENDID 2018-aprill 2019

Eesmärk: käsitleda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi uusi lahendeid alates 2018.  Lisanduvad veel lahendid kuni aprilli alguseni 2019. Kõiki lahendeid lektor käsitleda ei jõua, mõned jäävad ülevaatlikuks või informatiivseks, kuid nende olulisemaid punkte saab huviline lahendite kokkuvõtetest ise lugeda. Rohkem kommenteeritakse tsiviilkohtumenetlust, täitemenetlust, pankrotimenetlust, ülevaatlikumalt uut korteriomandiõigust, perekonnaasju jm. Paar päeva enne koolitust saavad kõik koolitusele registreerunud meili teel mahuka kohtulahendite kokkuvõtte.

Sihtgrupp: advokaadid, juristid, õigusnõustajad, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, krediidiasutuste esindajad, krediidiandjad ja –vahendajad, kohtujuristid, kohtunikuabid, notarid, nõunikud, konsultandid ja juristid advokaadi- ja õigusbüroodest, inkassofirmadest, kohtutäituri- ja notaribüroodest, registrite ja kohtute ametnikud, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud jt tsiviilõigusega seotud isikud.

Toimumiskoht: Sokos Hotel Viru (Viru väljak 4, Tallinn)

 

11. aprill (neljapäev) 2019

 

9.40-10.00 registreerimine ja hommikukohv

10.00 – 15.30  Villu Kõve, dr. iur, Riigikohtu esimees

 

  1. Riigikohtu lahendeid tsiviilkohtumenetlusest (2018)

Kohtu pädevus

Kohtualluvus             

Haginõue, hagi muutmine

Menetlemisest keeldumine ja menetluse lõpetamine, kohtulahendi siduvus

Hagi tagamine

Tõendid, tõendamiskoormis, omaksvõtt

Kvalifitseerimine, selgitamiskohustus, üllatamiskeeld

Asjaolude ja tõendite esitamise hilinemine, mh apellatsioonimenetluses

Otsuse põhjendamine ja resolutsioon, vaheotsus, otsuse muutmine

Hagi hind, lõiv, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluse peatamine

Apellatsioonimenetlus, muu

Kassatsioonimenetlus

Muu

Riigikohtu lahendeid tsiviilkohtumenetlusega piirnevast ja ülevaatlikult materiaalõigusest (2018)

Põhiseaduslikkuse järelevalve asjad
Riigikohtu üldkogu otsus
(MTÜ registrist kustutamine, kohtunikuabi pädevus)

  1. Täitemenetlusest

Täitedokument

Ühisvarale sissenõude pööramine

Arest

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Juhtimisõiguse peatamine

Muu

  1. Maksejõetus

Nõude tunnustamine pankrotimenetluses

Tagasivõitmine pankrotimenetluses

Muu pankrotimenetlusest

  1. Perekonnaasjad

Ühisvara

Hooldusõigus
Lapse paigutamine kinnisesse lasteasutusse

  1. Asjaõigus, sh korteriomand

Hüpoteegist

Muu

  1. Võlaõigus
  1. Ühinguõigus, mh juhtkonna vastutus
  1. Pärimisõigusest

 

 

Küsimusi-vastuseid

11.30-11.45 kohvipaus; 13.00-14.00 lõunavaheaeg

 

Koolitusel osalenutele väljastame soovi korral tõendi.

Õppemeetod: interaktiivne loeng, arutelu

Koolituse maht: 5,7 akadeemilist tundi auditoorset õpet.

 

Osavõtutasu: 129€. Hinnale lisandub käibemaks. Koolituse hind sisaldab koolitusmaterjali ja kohvipausi.

Soovi korral lisandub lõunasöök 19€ (sisaldab käibemaksu). Registreerimisel palume lõunasöögisoovi kindlasti märkida.

Püsiklientidele hinnasoodustus -10% (ei laiene lõunasöögile).

 

Osavõtuks palume eelnevalt registreeruda alloleval registreerumisvormil, e-posti teel koolitus@preismann.ee või telefonil 646 0002.

 

Koolitusele registreerimine

Soovin lõunasööki

 

UUS ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS JT RAKENDUSKÜSIMUSI ANDMEKAITSEÕIGUSES

Eesmärk: käsitleda isikuandmete kaitset ja isikuandmete töötlemise erisusi vastavalt uuele isikuandmete kaitse seadusele (võeti vastu 12.12.2018, jõustus 15.01.2019). Samuti käsitletakse teisi aktaalprobleeme andmekaitseõiguses, nt andmekaitse üldmääruse senist rakendumist, nõusoleku küsimist, õigustatud huvi, mõjuhinnangu koostamist, enda andmete parandamist ja kustutamist, otseturundust, andmekaitsespetsialisti ning vastutavate ja volitatud töötlejate kohustusi jpm.

Sihtgrupp: kõik isikud, kes  puutuvad kokku isikuandmete kogumise, töötlemise ja avalikustamisega, mh riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud ja töötajad (politsei- ja kohtuteenistujad, registripidajad jt), personalispetsialistid, raamatupidajad, kliendiandmebaaside haldajad, andmekaitse eest vastutavad ametnikud, ettevõtte juhid, IT alal töötajad, juristid ja konsultandid, meediaväljaannete töötajad, tervishoiuteenuse osutajad jpt.

Toimumiskoht: Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus ( Viru väljak 4, 2. korrus, Tallinn).

 

 

08. mai (kolmapäev)

 

9.40 – 10.00 hommikukohv ja registreerimine

10.00-15.45  Urmas Kukk, Advokaadibüroo Koch&Partnerid vandeadvokaat, CIPP/E

Urmas Kukk on TÜ külalislektor (privaatsusõigus ja isikuandmete kaitse);  aastatel 2003-2008 oli ta Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor. Ta on ka Eesti Advokatuuri põhiõiguste komisjoni ja International Association of Privacy Professionals (IAPP) liige

 

 

  • Andmesubjekti õigused, eraelu sfäär
  • Mis andmed on isikuandmed. Kas neid hakkab lisanduma?
  • Isikuandmete töötlemise läbipaistvus
  • Isikuandmete töötlemise põhimõtted:

seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus
eesmärgi piirang
võimalikult väheste andmete kogumine
õigsus
säilitamise piirang
töötlemise tähtaegade määramine.
usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus

  • Läbipaistvus. Andmekaitse poliitika või isikuandmete töötlemise reeglid?
  • Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused
  • Õigustatud huvi töötlemise alusena
  • Nõusoleku andmine ja tagasivõtmine andmete töötlemiseks, selle vormistamine
  • Nõuded lapse nõusolekule
  • Isikuandmete töötlemine seoses võlasuhte rikkumisega
  • Eriliiki isikuandmete töötlemisele esitatavad nõuded
  • Meditsiinisektori, krediidiasutuste jt andmete töötlemise erisusi
  • Mida tööandja tahab, et andmekaitsespetsialist teeks, kuid mida ta ei tohi(ks) teha.
  • Andmekaitse mõjuhinnang. Miks peaks iga isikuandmete töötleja koostama mõjuhinnangu Mõjuhinnangu koostamise abivahendid.
  • Millal on õigus nõuda enda kohta käivate isikuandmete parandamist/kustutamist. Millal töötleja on kohustatud andmed kustutama. Mida tähendab õigus „olla unustatud“?
  • Miks ei  saa isikundmete piiramise või kustutamise otsustamist jätta mõnikord andmesubjekti hooleks?
  • Millal on peab tagama andmete ülekandmise õigust?
  • Isikuandmete kaitse otseturunduses (müügikirjade, spämmkirjade jms saatmine. Nõusoleku küsimine)
  • Töötlemistoimingute registreerimine
  • Andmekaitsespetsialist. Vastutavate ja volitatud töötlejate kohustused ja vastutus
  • Sanktsioonid ja karistused uute nõuete rikkumisel
  • Isikuandmete kaitse seaduse rakendamisseaduse eelnõu 778SE

 

Küsimused-vastused

11.30-11.45 kohvipaus

13.15-14.15 lõuna

 

 

Koolitusel osalenutele väljastame soovi korral tõendi.

Õppemeetod: interaktiivne loeng, arutelu

Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi auditoorset õpet.

 

 Osavõtutasu: 129€. Lisandub käibemaks. Koolituse hind sisaldab koolitusmaterjali ja kohvipausi.

Soovi korral lisandub lõunasöök 19€, sh KM. Registreerimisel palume lõunasöögisoovi kindlasti märkida.

Püsiklientidele hinnasoodustus -10% (ei laiene lõunasöögile).

 

Osavõtuks palume eelnevalt registreeruda alloleval registreerumisvormil, e-posti teel koolitus@preismann.ee  või telefonil 646 0002.

 

 

Koolitusele registreerimine

Soovin lõunasööki