Prindi

PRAKTILINE TÕENDAMINE JA TÕENDAMISPÕHINE ARGUMENTEERIMINE LEPINGULISTES SUHETES

Sihtgrupp: Koolitus on mõeldud ettevõtete ja asutuste töötajatele ja juristidele, kelle tööülesannete hulka kuulub tööprotsesside, lepingute täitmise ja projektide juhtimine või jälgimine. Samuti on koolitus mõeldud kõigile neile, kes soovivad parandada oma teadlikkust ja oskusi ka igapäevaste tehingute tõenduslikul tagamisel.

Toimumiskoht: Tallinna kesklinn, asukoht täpsustamisel

 

22. mai (kolmapäev) 2019

 

9.40 – 10.00 hommikukohv ja registreerimine

10.00 – 16.00   Mario Rosentau, dr. iur., Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse õppetooli lektor, Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaat

Lektorist: õigusteaduse doktor (2004), teadusmagister filosoofias (1998), Tartu Ülikooli õppejõud (alates 2005), vandeadvokaat (alates 2013), kogenud koolitaja (alates 2004). Seejuures arvutitehnikaga hakkas Mario tegelema juba 1987. aastast, filmiga 1981 ja fotograafiaga 1975

 

Sissejuhatus:

Õigus tõenduseta on (vaidluses) jõuetu!

Mart tellis maja katuse remondi ja maksis selle eest 9000 eurot. Kuu aja pärast tuli sügistorm: katuselt lendas osa pealiskattest ning läbijooksnud vihmavesi rikkus aluskatte ja vahelae. Mart teatas katusefirmale, et remont oli halvasti tehtud ning nõudis katuse ja vahelae parandamist. Katusefirma keeldus, pidades kahju põhjustajaks loodusõnnetust ja korralikuks remondiks liiga väikest Mardi pakutud eelarvet. Mart tellis katuse paranduse tuttavalt ehitajalt, kes 3000 euro eest vead parandas. Mart nõudis katusefirmalt nende puuduliku remonttöö parandamise eest 3000 eurot – võlaõigusseadus annab töö tellijale sellise nõudeõiguse. Paraku kohus Mardile seda hüvitist välja ei mõistnud: Mart ei suutnud tõendada, et tema kahjud tekkisid just katusefirma puuduliku töö tõttu. Mida Mart tegi valesti, et ta hüvitisest (3000 eurost) ilma jäi?

Miks (milleks) hoolikas ja ettevaatav tõendamine on vajalik ja kasulik?

  • Õigusvaidlusi põhjustavad kahte tüüpi illusioonid, mida lepingute või õiguste rikkujad hellitavad. Esiteks: „mul on õigus!“ (kuigi seaduse või lepingu silmis tegelikult pole), ja teiseks: “küll ma sellest puhtalt välja tulen…!” („… sest nähtavasti pole minu vastu tõendeid!“) Need illusioonid tuleb rikkujalt võimalikult ruttu – enne kui temas kasvab otsustavus vaidlema hakata – ära võtta! Kunst on selles, kuidas seda teha!
  • Enne vaidluse tekkimist tõendamisele tavaliselt ei mõelda, ehkki just siis on tõendamine palju lihtsam kui tagantjärele: aja jooksul tõendid hävivad, kaovad, muutuvad seosetuteks, upuvad infomürasse jne. Tõendamine võib olla ajas tagasivaatav (nagu kuritegude avastamisel) või ettevaatav – nagu näiteks ehitustöö dokumenteerimisel. Ettevaatavat tõendamist – tõendite tekitamist ja säilitamist võimaliku (õigus)vaidluse puhuks – pahatihti alahinnatakse. Õige hoiaku korral polegi see nii keeruline!
  • Füüsiline maailm ei pea sündmustest logi(raamatut). Jäljed maailma sündmustest on juhuslikud, katkendlikud ja kuluvad ruttu. Sestap tuleb vajalikku logi(raamatut) ise pidada!
  • Tõendeid on võimalik võltsida (fabritseerida või manipuleerida). Eriti käib see digitõendite kohta, mille võltsimiseks pole enam isegi eriteadmisi vaja (nt süvavõltsingud – deep fakes).
  • Erinevalt kriminaalmenetlusest, paljude kohtueelsete ja kohtuväliste menetluste, sh äriliste ja igapäevaste tehingute tarvis ei kirjuta seadused üksikasjalikult ette, kuidas tõendeid tõhusalt koguda, talletada ja kasutada. Sellele vaatamata – igat vaidlusriskiga õigussuhet peaks tagama (kohtukõlblik) „tõendiportfell“!
  • Nii mõnigi „tõend“ (digifoto, andmekanne jmt) ilma saatva ja kinnitava protokollita ei olegi tõend! Kuidas sündmusi, asjaolusid ja toiminguid õigesti protokollida?
  • Protsesside (lepingu täitmise, töö tegemise, menetlustoimingute) dokumenteerimine ongi ettevaatav tõendamine! Miks seda siis alahinnatakse ja „üle jala“ tehakse?

Lektor näitab koolitusel, kuidas praktilises tõendamises tõhusalt kasutada üldtuntud tehnilisi seadmeid – nutitelefoni, foto- ja videokaameraid, diktofoni, arvutit – ja kuidas nende salvestisi fikseerida tõendamiskindlas õiguslikus vormis. Samuti esitab lektor elulisi tõendamise näiteid ja valmis tekstipõhju nii igapäevastest elulistest juhtumitest ja kui ka keerukatest kohtuvaidlustest.

Koolituse teemad:

Õiguskindel ja õiguspärane tõendamine

Õigusvormi – vaba, (liht)kirjaliku jne – tähendus tõendamises. Vormivabadus ja vorminõuded. Vorminõude rikkumise tagajärjed.

Ettevaatava õiguspärase tõendamise ja õigusvastase jälitamise piiritlemine.

Kuidas õigesti kasutada digifotograafiat?

1) Millal piisab nutitelefonist, millal on vajalik profikaamera?

2) Miks foto juurde on vaja (tõendi)protokolli? Mida ja kui autentselt kaamera ise protokollib?

3) Millal tuleks fotole eelistada videosalvestust – ja vastupidi?

4) Millal on vajalik lisavalgustus – välklamp või led-valgustid?

Kuidas õigesti kasutada diktofoni?

1) Helisalvestis õigusvormis: suulisest notariaalse tõestuseni.

2) Nõupidamise või koosoleku protokollimine.

3) Tehingu tõendamine või vormistamine.

4) Telefonivestluse salvestamine.

5) Tunnistajate jt asjaosaliste ütluse autentne ja usutav protokollimine.

Kuidas õigesti kasutada arvuti võimalusi?

1) Kuidas õigesti kasutada digikonteinerit tõendite fikseerimiseks?

2) Oluliste asjaolude (nt lepingu rikkumise) fikseerimisest ja tõendamisest e-kirjaga. Kuidas õigesti säilitada e-kirju ja nende manuseid?

3) Kuidas fikseerida tõenditena veebilehti?

4) Kuidas fikseerida tõenditena andmekandeid? Milliseid nõudeid tuleks esitada (arendatava, ostetava) infosüsteemi logile, et sellel oleks vajalik tõendamisjõud – nt andmevarguse tuvastamiseks ja tõendamiseks?

5) Kuidas skaneerida masinloetavatena paberdokumente?

6) Kuidas tõendamisel tõhusalt kasutada arvutigraafikat?

7) Kuidas koostada tõhus tõendiportfell?

8) Millised on võimalused tunda ära võltsitud tõendeid? Kuidas ise vältida võltsimise kahtlusi?

Kuidas tõendeid (tõendiportfelli) õigesti kasutada?

1) Milliste tõendite saamiseks on tarvilik sõltumatu (teaduslik) ekspertiis?

2) Tõendite asendist ja rollist õiguslikus argumentatsioonis: asjaolud, tõendid ja õigusnormid õigusargumentidena. Mis on tõendamiese? Milliseid asjaolusid tuleb tõendada ja milliseid mitte? Otsesed ja kaudsed tõendid, tõendid tõendite kohta. Tõendite liigid.

3) Tõendamiskoormuse tähendus ja põhimõtted: kes, miks ja millal peab oma väiteid tõendama? Tarbijat kaitsev ümberpööratud tõendamiskoormus.

4) Tõendusliku järeldamise põhimeetodid (nt järeldus vaadeldavalt vaadeldamatule, järeldus parimale seletusele jt) – lihtsalt ja piltlikult!

 

 

Küsimusi-vastuseid

11.30 – 11.45 kohvipaus; 13.15 – 14.15 lõunavaheaeg

 

Koolitusel osalenutele väljastame soovi korral tõendi.

Õppemeetod: interaktiivne loeng, arutelu

Koolituse maht: 6,33 akadeemilist tundi auditoorset õpet.

 

Osavõtutasu: 129€ (koos käibemaksuga 154,80€). Hind sisaldab koolitusmaterjali, hommikukohvi ja kohvipausi. Soovi korral lisandub lõunasöök. Hind sõltub toimumiskohast. Registreerimisel palume lõunasöögisoovi kindlasti märkida. Püsiklientidele hinnasoodustus –10% (soodustus ei laiene lõunasöögile).

 

Koolitusele registreerimine

Soovin lõunasööki